Elu ja pärand
Mati Unt. Lennart Meri : rajaleidja = Lennart Meri : the pathfinder, lk. 260.Meri on tegelnud raadioga, kinoga, mütoloogiaga, ökoloogiaga, Thomas Manniga, Kirdeväilaga, tõlkimisega, Eestiga, filmiga, etnograafiaga, Nõmmega, šamaanidega …
Ja veel mitme asjaga. Seda me teame.
Ta annab kogu oma olekuga mõista, et tegelikult tegeleb ta veel ühe asjaga, mis on neist kõigist palju tähtsam ja mida ta meile praegu veel ei reeda.
Elamine ja õppimine neljas riigis ja neljas keeles pani aluse Lennart Meri maailmakodanikuks kujunemisele. Reisid ja rännakud õpetasid nägema kultuuride paljusust, mis kajastub tema raamatutes ja filmides. Temas olid ühendatud eurooplane ja soomeugrilane. Suur huvi maailma ja selle toimimise vastu tegi temast suurepärase vestluspartneri nii riigimeestele kui tavalistele inimestele. Tema särav isiksus ei jätnud kedagi külmaks; jätkuvalt tsiteeritakse Lennarti ütlusi ja räägitakse temast lugusid.
Lennart-Georg Meri sündis 29. märtsil 1929. aastal Tallinnas Georg Peeter ja Alice Brigitta Meri vanema pojana. Tema isa oli Eesti Vabariigi diplomaat ja hiljem, nõukogude ajal, tõlkija. Vend Hindrek-Peeter Meri oli aastatel 1990‒1997 Eesti Vabariigi riigikontrolör. Vanaisa Otto Meri oli ühiskonnategelane, kes valiti 1904. aastal Tallinna linnavolikokku.
Isa diplomaadiameti tõttu veetis Lennart Meri lapsepõlve Euroopas, õppides mitmes Saksamaa ja Prantsusmaa koolis. 1941. aastal küüditati ta ema ja vennaga Siberisse. Tagasi Eestisse jõudis ta 1946. aastal ja jätkas õpinguid Tallinnas. 1948‒1953 õppis ta Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas ajalugu, lõpetades cum laude.
Koolitarkuse omandas Lennart saksa, prantsuse, vene ja eesti keeles, hiljem lisandusid ka inglise ja soome keel.
Pärast ülikooli lõppu ei olnud Lennart Meril ideoloogilistel põhjustel võimalik töötada õpitud erialal ja nii sai tema esimeseks ametikohaks kirjandustoimetaja Vanemuise teatris. Sellele järgnes toimetajatöö Eesti Raadios, kus ta tegi ka soomekeelseid saateid. Tallinnfilmis töötades valmisid tema toimetajakäe all filmid nagu „Viimne reliikvia“, „Keskpäevane praam“, „Kolme katku vahel“ jt. Lennart Meri korraldas ekspeditsioone ja rännakuid Nõukogude Liidu ääremaadele, tulemuseks raamatud ja etnograafilised filmid. Lisaks sellele on ta tõlkinud ilukirjandust inglise, prantsuse ja vene keelest.
Lennart Meri suurteos on 1976. aastal ilmunud „Hõbevalge“, millele järgnes 1984. aastal „Hõbevalgem“. Nendes kirjutistes visandab ta eestlaste ajaloo suhetes muu maailmaga ja uurib Kaali meteoriidi langemise mõjusid kultuuris.
1980. aastate lõpus siirdus Lennart Meri loometegevusest poliitikasse. Fosforiidikaevandamise vastane võitlus algas 1987. aastal ja sellest võttis osa ka Lennart, viies artiklitega üleliidulistes ajalehtedes probleemi Eestist kaugemale. Lennart Meri oli Eesti Muinsuskaitse Seltsi liige ning pidas loomeliitude pleenumil kõne „Kas eestlastel on lootusi?“. Ta valiti ka Eesti Kongressi. 1988. aastal asutatud Eesti Instituudi ellukutsuja ja esimese direktorina asus ta sillutama Eestile teed vabasse maailma.
Aastatel 1990‒1992 oli Lennart Meri Eesti Vabariigi välisminister. Ta oli ka Põhiseaduse Assamblee liige. 1992. aasta aprillist oktoobrini oli ta Eesti Vabariigi suursaadik Soomes. Aastatel 1992‒1996 ja 1996‒2001 oli Lennart Meri Eesti Vabariigi president.
Hiljem jätkas ta poliitilist tegevust, reisis, pidas loenguid ja osales aktiivselt ühiskondlikus elus.
Lennart Meri suri 14. märtsil 2006. aastal Tallinnas ja on maetud Tallinna Metsakalmistule.
Lennart Meri nime kannab Tallinna lennujaam.
2007. aastast korraldatakse Tallinnas rahvusvahelist Lennart Meri konverentsi, kus arutatakse Põhja- ja Ida-Euroopa välispoliitika ja julgeolekuküsimusi.
Teenetemärgid
- Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärk, 1995
- Riigivapi I klassi teenetemärk, 2006
- Riigivapi ketiklassi teenetemärk, 2007
- Jordaania Taassünni ordeni suurpael ja suurtäht, 1993
- Taani Kuningriigi Elevandi ordeni suurpael ja suurtäht, 1994
- Soome Vabariigi Valge Roosi ordeni suurrist ketiga, 1995
- Rootsi Kuningriigi Serafimi ordeni kett, 1995
- Mehhiko Ühendriikide Asteegi Kotka orden, 1995
- Läti Vabariigi Kolme Tähe ordeni suurrist ketiga, 1996
- Ungari Vabariigi Teeneteordeni suurrist, 1997
- Sloveenia Vabariigi Vabaduse Kuldtähe orden, 1997
- Itaalia Vabariigi Teeneteordeni suurrist, 1997
- Leedu Vabariigi Vytautas Suure orden, 1997
- Poola Vabariigi Valge Kotka orden, 1998
- Islandi Vabariigi Hauka orden, 1998
- Norra Kuningriigi Püha Olafi ordeni suurrist, 1998
- Kreeka Vabariigi Lunastaja ordeni suurrist, 1999
- Saksamaa Liitvabariigi Teeneteordeni suurristi erijärk, 2000
- Malta Vabariigi Auliidu ordeni kett, 2001
- Prantsuse Vabariigi Auleegioni ordeni suurrist, 2001
- Portugali Vabariigi Prints Dom Henrique ordeni suurrist, 2003
Autasud ja muud tunnustused
- New Yorgi rahvusvahelise filmifestivali hõbemedal, 1979
- Helsingi Ülikooli audoktor, 1986
- Coudenhove-Kalergi Euroopa auhind, 1996
- Ida-Lääne Uuringute Instituudi Vabaduse auhind, 1996
- Crans Montana foorumi suur aastaauhind, 1997
- Krakówi Jagiełło ülikooli hõbemedal, 1998
- Prantsuse nädalalehe La Vie aunimetus aasta eurooplane, 1998
- Liberaalse Internatsionaali Vabaduse auhind, 1999
- Lapi Ülikooli audoktor, 1999
- Saksamaa Pagendatute Liidu kõrgeim aumärk, 1999
- St. Olafi Kolledži (USA) audoktor, 2000
- Turu Ülikooli audoktor, 2000
- Herbert Batlineri Euroopa Instituudi väikeriikide auhind, 2000
- Max Schmidheiny Fondi Vabaduse auhind, 2001
Allikas: Vabariigi Presidendi Kantselei
Raamatud
Kobrade ja karakurtide jälgedes. Tallinn, 1959.
ESTER
Laevapoisid rohelisel ookeanil. Tallinn, 1961.
ESTER
Tulemägede maale. Tallinn, 1964.
ESTER
Virmaliste väraval. Tallinn, 1974.
ESTER
Hõbevalge : reisikiri tuulest ja muinasluulest. Tallinn : Eesti Raamat, 1976.
ESTER
Lähenevad rannad. Tallinn, 1977.
ESTER
Hõbevalgem : reisikiri suurest paugust, tuulest ja muinasluulest. Tallinn : Eesti Raamat, 1984.
ESTER
Lennart Meri. Prantsuse rahva vastupanuliikumine 1940-1945 : võitlus rahvademokraatliku korra eest Prantsusmaal. Tartu, 1951. Auhinnatöö. Tartu : Tartu Riiklik Ülikool, 1951.
ESTER
Lennart Meri. Kaks ajalugu, seljad vastamisi : aulaloeng 14. mail 1996. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 1996.
ESTER
Lennart Meri. NATO and Europe: an agenda for the coming years. – Security challenges of the new NATO. Menlo Park (Cal.) : Strategic Decisions Press, 1998.
ESTER
Lennart Meri. Ich bin einer von Ihnen. – Menschenrechte sind unteilbar : Grussworte und Reden : Festakt zum 50. Tag der Heimat in Stuttgart, 5. September 1999. Bonn : Bund der Vertriebenen Vereinigte Landsmannschaften und Landesverbände, 1999.
ESTER
Lennart Meri. Onko pienillä kielillä ja kulttuureilla tulevaisuutta Euroopassa? – Suomi EU:n puheenjohtajana, suomi Euroopan kielenä. Helsinki : Helsingin yliopiston vapaan sivistystyön toimikunta, 2000.
ESTER
Lennart Meri. Alfred Kalmu pikk teekond koju. – Eesti ärimees aegade tuules. Alfred Kalm : tagasivaated ; Päevaraamat 1940-46. Tallinn : Kunst, 2002.
ESTER
Lennart Meri. Heimkehr nach Sowjet-Estland; Die Volksfront und die singende Revolution. – Tallinn / herausgegeben von Sabine Schmidt. Klagenfurt/Celovec : Wieser Verlag, 2003.
ESTER
Tõlkija
John Osborne. Vaata raevus tagasi : näidend kolmes vaatuses. Tallinn : Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1959.
ESTER
Graham Greene. Meie mees Havannas. Tallinn : Ajakirjade ja Ajalehtede Kirjastus, 1961.
ESTER
Marcel Aymé. Teise mehe pea : näidend 4 vaatuses. Tallinn : Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1962.
ESTER
Aleksandr Solženitsõn. Üks päev Ivan Denissovitši elus. Tallinn : Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1963.
ESTER
Vercors. Ebaloomad. Tallinn : Eesti Raamat, 1970.
ESTER
Pierre Boulle. Ahvide planeet. Tallinn : Eesti Raamat, 1973.
ESTER
Marcel Ayme. Mees, kes käis läbi seina. Tallinn : Perioodika, 1996.
ESTER
Eessõna autor
Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee : koguteos. Tallinn : Juura, 1997.
ESTER
Robert B. Reich. Piirideta maailm : valmistumine 21. sajandi kapitalismiks. Tallinn : Fontese kirjastus, 1997.
ESTER
ESTO tee Torontost Tallinna : eestlaste elujõu ja vabadusaate aastad 1972-1996. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998.
ESTER
Eesti rahva elulood. I osa. Sajandi sada elulugu kahes osas. Tallinn : Tänapäev, 2000.
ESTER
Kommunismi must raamat : kuriteod, terror, repressioonid. Tallinn : Varrak, 2000.
ESTER
Eesti identiteet ja iseseisvus / koostaja A. Bertricau. Tallinn : Avita, 2001.
ESTER
Teine tulemine : taasiseseisvunud Eesti välisesindused / koostaja koostaja Eeva Eek-Pajuste. Tallinn : Välisministeerium, 2003.
ESTER
Eestlane igas sadamas : [valitud palu National Geographic'u ajakirjanikult]. Tallinn : Varrak, 2004.
ESTER
Estonia : identity and independence / edited by Jean-Jacques Subrenat. Amsterdam ; New York : Rodopi, 2004.
ESTER
Tõotan ustavaks jääda... : Eesti Vabariigi Valitsus 1940-1992 / koostanud Mart Orav ja Enn Nõu. Tartu : Eesti Kirjanduse Selts, 2004.
ESTER
Lennart Meri teoste tõlked
Es zog uns nach Kamtschatka. Leipzig : Brockhaus, 1968. Originaali pealkiri: Tulemägede maale.
ESTER
Gorące wodospady. Warszawa : Iskry, 1971. Originaali pealkiri: Tulemägede maale.
ESTER
Ieškant prarastos šypsenos : dienoraštis apie kelionę į 160 meridianą. Vilnius : Vaga, 1971. Originaali pealkiri: Tulemägede maale.
ESTER
Revontulten porteilla : [fantastinen matkakirja : vironkielinen alkuteos]. Jyväskylä : Gummerus, 1977. Originaali pealkiri: Virmaliste väraval.
ESTER
Az északi fény kapujában. Budapest : Gondolat, 1982. Originaali: pealkiri Virmaliste väraval.
ESTER
На прага на полярното сияние : [роман]. Варна : Бакалов, 1982. Originaali pealkiri: Virmaliste väraval.
ESTER
Hopeanvalkea : menneeseen oppaina aurinko, fantasia ja folklore. Jyväskylä : Gummerus, 1983. Originaali pealkiri: Hõbevalge.
ESTER
Pod klenbou polární záře. Praha : Panorama, 1983. Originaali pealkiri: Virmaliste väraval.
ESTER
Kāvu vārtos. Riga : Liesma, 1985. Originaali pealkiri: Virmaliste väraval.
ESTER
Kamtšatka : Tulivuorten maa. Jyväskylä ; Helsingi : Gummerus, 1988. Originaali pealkiri: Tulemägede maale.
ESTER
Hõbevalge : sulla rotta del vento, del fuoco e dell'Ultima Thule. Roma : Gangemi, 2016. Originaali pealkiri: Hõbevalge.
ESTER
Серебристо-белый путь Леннарта Мери : путевые заметки. Выступления и интервью. Леннарт Мери глазами друзей. Таллинн : Aleksandra, 2020 Originaali pealkiri: Hõbevalge.
ESTER
Filmid
Lennart Meri osales filmimeeskondades erinevates rollides.
Veelinnurahvas. Dokumentaalfilm, 1970. Teksti autor, stsenarist, režissöör Lennart Meri.
ERR
Linnutee tuuled. Dokumentaalfilm, 1977. Teksti autor, stsenarist, režissöör Lennart Meri.
EFIS
Kaleva hääled. Dokumentaalfilm, 1986. Teksti autor, stsenarist, režissöör, teksti lugeja Lennart Meri.
ERR
Toorumi pojad. Dokumentaalfilm, 1989. Teksti autor, stsenarist, režissöör Lennart Meri.
ERR
Šamaan. Dokumentaalfilm, 1997. Teksti autor, stsenarist, režissöör, tootmisjuht Lennart Meri.
EFIS
Pikk tänav. Tudengifilm, 1966. Stsenarist Lennart Meri.
EFIS
Eduard Toll. Kiindumused. Dokumentaalfilm, 1977. Stsenarist Lennart Meri.
EFIS
Supernoova. Mängufilm, 1965. Toimetaja Lennart Meri.
EFIS
Kirjad Sõgedate külast. Mängufilm, 1966. Toimetaja Lennart Meri.
EFIS
Keskpäevane praam. Mängufilm, 1967. Toimetaja Lennart Meri.
EFIS
Libahunt. Mängufilm, 1968. Toimetaja Lennart Meri.
EFIS
Viimne reliikvia. Mängufilm, 1969. Toimetaja Lennart Meri.
EFIS
Kolme katku vahel. Telemängufilm, 1970. Toimetaja Lennart Meri.
EFIS
Liivlaste lood. Dokumentaalfilm, 1991. Idee autor Lennart Meri.
EFIS
Olen valmis, ma lähen… Dokumentaalfilm, 1967. Teksti autor Lennart Meri.
EFIS