President

“

Terve meie ajaloo mõte ongi iseseisev Eesti riik.

Vabariigi Presidendi kõne võidupäeval Valgas 23. juunil 1999.

Et presidendi kohta Lennart öeldi, oli kuidagi nakkav ja pärines ilmselt tema lähemate kaasvõitlejate kõnepruugist. See ei tähendanud sugugi familiaarsust või omapoisilikkust, vastupidi, Lennarti autoriteet oli määratu. Ta lihtsalt näis teadvat, kuidas olla president. Oli ta ju esimene, kes presidendi institutsiooni uue põhiseaduse järgi ametisse astus. Institutsiooni täitmine substantsiga oli tähenduslause, mida neil aastail Kadrioru seinte vahel kasutati. Põhiseadus andis küll raamid, kuid kuidas pidi toimuma nende kirjeldatud funktsioonide täitmine, sõltus juba presidendi interpretatsioonist. Ja Lennart oli kahtlemata seda tüüpi, et talle meeldis katsetada nende raamide laiust.

Peep Jahilo, presidendi välisnõuniku abi 1992‒1993. Kadriorgu justkui tööle võetud. – VPK : Vabariigi Presidendi Kantselei : inimesed. Ajalugu. Institutsioon. Maja. Muutused. Tulemiste ja lahkumiste lood. Tallinn, 2012, lk. 86.

Presidendivalimised 1992

Tuli hakata otsima sobivat presidendikandidaati. See osutus raskeks ülesandeks, sest sobiv isik pidanuks meist oluliselt vanem inimene olema. Neid meie tutvuskonnas paraku polnud. [---] Käisime Jaan Krossi juures, aga Kross keeldus kategooriliselt presidendiks kandideerimast. Olime lõhkise küna ees. Siis tuli Tiit Pruulil, Jüri Luigel ja Indrek Kannikul hiilgav idee ja neil õnnestus endine välisminister Lennart Meri meie presidendikandidaadiks ära rääkida.

Mart Laar. Pööre : mälestusi. I. Tallinn, 2015, lk. 46.

Esimesed päevakäsud presidendina

Presidendivalimised 1996

Vabariigi arhitekt

Kui tahad, et sind koheldakse riigina, tuleb ka käituda riigina.

Vabariigi Presidendi kõne Kadriorus 19. augustil 2001.

Protokoll

Mind ei ole protokoll kunagi seganud. Kui see on teel ees, siis ma astun üle. Le protocole, c’est moi

Meie Lennart / koostanud Pekka Erelt, Tarmo Vahter. Tallinn, 1999, lk. 91.

Kadrioru protokoll on kujunenud president Meri kahe ametiaja jooksul suuresti tema soovide ning näpunäidete järgi. Oleme lähtunud rahvusvahelise protokolli tavadest, neid meie vajadusteks kohandades ja mugandades. President Meril on kombeks öelda, et protokoll on kuradist ja üks tüütu asi. Küllap see peab paikagi, eriti Lennart Meri jaoks, kes protokolli tänu oma taustale ja haritusele hästi tunneb. Samas on just president nõudnud meilt protokolli täpset ja kõrget taset. Niisiis on meil hästi läinud: oleme läbi teinud karmi kooli ja hoolsasti õppinud.

Sissejuhatus. – Kadrioru protokollist / koostanud Piret Saluri. Tallinn, 2001, lk. 2.

Meenub riigivisiit Indiasse. Palav suvepäev. Minnakse ahvide saart vaatama. Algas mäkketõus ning aukülalise jaoks on võõrustajad kohale toonud suure keiserliku kandetooli, mida tassis neli hindu meest. Indias tüüpiline, kuid meile veidi tobe koloniaalne hetk: valges ülikonnas Meri kroonimas teiste peade kohal kandetoolis. Poolel teel tuli Lennart aga kandetoolilt maha, andis kiired käsud, ja nii istus tooli üks hindu kandja, kelle ameti Meri naerul näoga üle võttis.

Urmas Reinsalu. Presidendi reisidest aastail 1997‒2001. Naljaga pooleks. – Lennart Meri : rajaleidja = Lennart Meri : the pathfinder. Tallinn, 2009, lk. 200.

Presidendi protokolliülem Madis Morel: Kord saabus USA aseriigisekretär Ida-Euroopa küsimustes Strobe Talbott helikopteriga Paslepasse ja kurtis Lennartile, et on väga väsinud ja tahaks pikali visata. Lennart tegi täiesti mitteprotokollilise ettepaneku, et võta pintsak seljast ja mine jookse üks kilomeetrine ring, ma annan paar poissi kaasa. Talbott jooksis kilomeetri ja oli pärast seda päris värske. Loomulikult ei vastanud see etiketile, sest etiketi järgi pidanuks Talbottile vastu minema protokolliülem ja saatma ta presidendi juurde ja jutt oleks pidanud venima vastavalt jutupunktidele. 

Paavo Kangur. Paslepa suveresidentsi lugu. Tõrvandi, 2014, lk. 59.

Me seisime kolmekesi, saatkonna üks diplomaatidest Piret Saluri, Soome välisministeeriumi kõrge rangiga protokollitöötaja ja mina, ning vaatasime, kuidas Vabariigi President koos oma noore ustava käsundusohvitseri Anti Purrega vastu õhtut merele läheb. Tegelikult tundmatusse. See paat tundus nii lootusetult väike ja maailmameri, mille osa ju Soome lahtki on, nii lootusetult suur ja riukaid täis, et meil hakkas kergelt kõhe. Me lehvitasime ja kaks rõõmsat meest lehvitasid vastu. Nagu koolipoisid parvega tiigile triivimas…

Jaak Jõerüüt. Rändaja vaimus. – Lennart Meri : rajaleidja = Lennart Meri : the pathfinder. Tallinn, 2009, lk. 247.

[---] komisjoni töö kajastab meie ühist veendumust, et vaba ja demokraatlikku tulevikku ei saa üles ehitada minevikule silma vaatamata. Kui me püüame minevikutolmu pühkida kollektiivse unustuse vaiba serva alla, ei aita me sellega kaasa leppimusele ega parema tuleviku sünnile. 

Vabariigi Presidendi tervitussõnad inimsusevastaste kuritegude uurimise Eesti rahvusvahelise komisjonile Kadriorus 26. jaanuaril 1999.

Hoogu majandusele

Eesti Nokia on olemas, ta tuleb vaid üles otsida ja Eesti heaks tööle panna. 

President Lennart Meri intervjuu. Postimees, 3. oktoober 2000.

Olen järjekindlalt küsinud, mis on Eesti Nokia. Mitme kuu möödudes on see küsimus viimaks jõudnud ka populaarsete väljaannete lehekülgedele. See on saanud osaks eesti folkloorist. Kirjanikuna tunnen ma muidugi rõõmu sellest, kui minu looming elab ja kujundab hõbevalget mõtteviisi. Mõnevõrra ootamatu on siiski paljude Eesti ja seejuures prominentsete tegelaste järeldus, et president otsib ühteainsat toodet, nagu Pipi Pikksukk otsis spunki. Eesti president ei pea otsima Eesti Nokiat. Ma otsin seda teie eest. Laiskade eest. Eesti ettevõtjad peavad igaüks ise otsima, ja otsima vähemalt kuut Nokiat aastas. 

Vabariigi President Hansapanga majanduskonverentsil 5. mail 1999.

Väikese riigina oleme mõistnud vajadust olla avatud, seda nii väliskaubandusele kui -investeeringutele. Eestis kehtib maailma liberaalsemaid väliskaubandusrežiime, mida iseloomustab sisuliselt imporditollide täielik puudumine. Välisinvesteeringute täielik kaitse, välisfirmade kohtlemine võrdselt kodumaiste firmadega ja soodne majanduskeskkond on põhjuseks, miks Eestis on pikka aega püsinud välisinvesteeringute kõrge tase. 

Vabariigi Presidendi kõne Eesti Televisioonis 6. oktoobril 1992.

Väikese riigina oleme mõistnud vajadust olla avatud, seda nii väliskaubandusele kui -investeeringutele. Eestis kehtib maailma liberaalsemaid väliskaubandusrežiime, mida iseloomustab sisuliselt imporditollide täielik puudumine. Välisinvesteeringute täielik kaitse, välisfirmade kohtlemine võrdselt kodumaiste firmadega ja soodne majanduskeskkond on põhjuseks, miks Eestis on pikka aega püsinud välisinvesteeringute kõrge tase. 

Vabariigi President Eesti-Itaalia äriseminari avamisel 26. märtsil 1998.

Meil ei ole enam poliitilist pagulust. Julgen arvata, et ka Eesti mainet kahjustava majanduspaguluse aeg võiks olla ümber.

Vabariigi Presidendi kõne vabariigi aastapäeval 24. veebruaril 2001.

Internet on ühe väikese rahva maailmakatus. Internetis kaalub iga eestlase mõte ja sõna täpselt nii palju, nagu ta väärt on, ja kaalub võrdselt ameeriklase, venelase, sakslase või jaapanlase mõtte ja sõnaga. Kõnelge täiel häälel kaasa, valige hoolsasti, tundke ära teri ja sõklaid, astuge nobedal sammul seda suurt silda pidi, mis liitnud mandreid naabriteks ja viib meid kõiki, aga ennekõike noori, järgmisse sajandisse. Kes kiiremini kõnnib, sellele jõuab järgmine sajand kätte varem. 

Vabariigi Presidendi kõne Tiigrihüppe aastapäeval Kadriorus 21. veebruaril 1997.

Eestluse püsimine

[---] teema, millel ma tahaksin peatuda, on rahvuslus. Me kõik oleme Eesti poliitikas rahvuslikku suunda esindavad jõud, kuid rahvuslus ei tähenda mitte unistavat tagasivaatamist. Olgu see tõde pealegi kibe, aga minu lapsepõlve Eesti ei tule mitte kunagi tagasi. Maailm meie ümber on liiga palju muutunud. Kuid eestlus ei ole mingi arhailine mõiste, eestlased suudavad rahvana elada ka arvutite, ülehelikiirusega lennukite ja minupärast kas või krediitkaartide maailmas. Me oleme tänapäevane rahvus ja seda peavad arvestama kõik meie tulevikuplaanid, olgu siis hariduse vallas või uute investeeringute otsimisel. 

Vabariigi presidendi kõne Eesti Kongressile 26. septembril 1992.

Noored on tulevik

[---] kust algab Eesti Vabariik? Kas Toompealt? Kas Kadrioru lossist? Ei, Eesti Vabariik algab Eesti kodust. 

Vabariigi Presidendi kõne emadepäeval 11. mail 1997.

Eesti tulevik sõltub noortest. Sellest, kui palju sünnib lapsi, millised on lastega noorperede elutingimused. Noorte eluaseme seda probleemi on kõik poliitilised jõud tunnistanud. Selle kevade ja suve jooksul olen nõu pidanud pangandustegelastega, maavanematega, arhitektidega ja ennekõike valitsusega. Oma maja ja oma kodu on osa kodumaatundest, kindlusetundest tuleviku ees. 

Vabariigi Presidendi kõne Riigikogu IX koosseisu sügisesel avaistungil 13. septembril 1999.

Omandit suudab kõige paremini kaitsta oma riik, järelikult on aina uued majaomanikud üha enam huvitatud tugevast iseseisvast riigist. Presidendi majad võivad imet teha, muutes kogu ühiskonda. 

Peeter Tali. Presidendi imemajad. Eesti Päevaleht, 17. detsember 1999.

Kohtumised Eestis

Terve mõistus ütleb, et mitte üksi Palamuse gloobus, vaid ka maakera ise on ümmargune. Et Eesti asub täpselt seal, kus ta asub. Et Eesti on täpselt nii suur, nagu ta on. Eesti tugevus on tema väiksus, kui suudame seda arukalt tööle rakendada. 

Vabariigi Presidendi kõne vabariigi aastapäeval 24. veebruaril 1996.

Lennartil on oma imetabane stiil, mida iseloomustavad kohati ootamatud lause- ja mõttekonstruktsioonid ning arhailiste ja uuekõlaliste sõnade tundlik kompileerimine. Ta võib lugejat ja kuulajat lummata efektse sõna- ja lauseehitusega ning vürtsikate metafooride ja hüperboolidega.

Toomas Kiho. Lennart Meri ütlemisi. Tallinn, 2015, lk. 9.

Eesti on samaaegselt nii tervik kui osa. Tervik riigina, Eesti Vabariigina; ning osa, lahutamatu osa Euroopast ja maailmast. Iga osa, sõltumata tema mõõtmetest, mõjutab tervikut. Nii nagu iga Eestimaa elanik mõjutab Eesti riiki kui tervikut, nii mõjutab Eesti Euroopat ja kogu maailma kui tervikut. Rõhutan ikka ja jälle üksikisiku rolli terviku kujundamisel – tööka, ausa, stabiilse, demokraatliku, haritud, rõõmsameelse Eesti kujundamisel. Ja ainult pidevalt osaledes – vallas, maakonnas, riigis, Euroopas ja maailmas – suudame iseendiks jääda.

Vabariigi Presidendi uusaastatervitus Eesti Televisioonis 31. detsembril 1997.

Oma sekretäre oskas president hinnata. Ta käis sageli vestlemas nende toas ja mujalgi, tundes huvi, ega midagi üle või puudu ei ole. [---] Sekretäridele tehti nende toa taha puhketuba. Lennart Meri visandas omakäeliselt plaani, kuhu tuleb kapp, diivan, kraanikauss, dušš, wc jne. Ja nii tehti ja nii näeb see ruum praegugi välja. 

Asjaajamise konsultant ja nõunik Vaike Siirus. Kas kiri, resolutsioon, notifikatsioon, korraldus, otsus või käskkiri? – VPK : Vabariigi Presidendi Kantselei : inimesed. Ajalugu. Institutsioon. Maja. Muutused. Tulemiste ja lahkumiste lood. Tallinn, 2012, lk. 108.

Meri võttis minu punase pliiatsi ja seletas töömeestele, millist ust ta sinna soovib. Et end paremini arusaadavaks teha, joonistas ta ühe juba pahteldatud seina peale kaarega ukse kuju. Kahjuks said töömehed temast valesti aru, nad tegid terve öö kõvasti kirkadega tööd, aga raiusid ukse vale seina sisse. Viga siiski parandati ja praegu seisab kaarega ukseava õiges kohas. 

Autojuht Peeter Kondas. „Kas sul pliiatsit on?“. – VPK : Vabariigi Presidendi Kantselei : inimesed. Ajalugu. Institutsioon. Maja. Muutused. Tulemiste ja lahkumiste lood. Tallinn, 2012, lk. 113.

Lennart Meri: Olen liigutatud, et sain jälle võimaluse käia Arktikumis, mille väljakuulutatud arhitektuurikonkursist ise omal ajal koos eesti arhitektidega osa võtsin. Minule oli see korvamatu kogemus – sõna muutus ruumiks, kirjanduslik visioon ruumikavandiks. Olin siis ja olen praegugi arvamusel, et kultuurikeskus, muuseum ei tohiks olla vaid otstarbekalt projekteeritud hoone, vaid ka monument, kokkuvõtlik sümbol. Põhjarahvastele ühine ettekujutus ilmasambast kui maailma teljest oli meie toonase konkursiprojekti aluseks. 

Kulle Raig. Vikerkaare värvid. Tallinn, 2003, lk. 137.

Lennart Meri tegi presidendina osade juristide arvates samme, mis olid õiguslikkuse piiri peal või juba üle piiri. „Ei oleks nii tohtinud!“ tõuseb manitsev näpp püsti. Ent rahva suus on just tema kinnistunud riigimeheks, kel ei puudunud oma inimlikkus, sealhulgas ka inimlikud nõrkused, nagu legendaarne hilinemine või kettsuitsetamise perioodid. Mine võta kinni, kas meile hästi nähtav riigimehelikkuseks kinnistumise juhtum oleks nii nähtav ilma inimlike tempudeta. 

Jaak Jõerüüt. Tõde ja võim. Tallinn, 2021, lk. 98‒99.

Rahvusvaheline tegevus

Eurooplaseks olemise hulka kuulus nii arusaam, et hommikul tuleb läbi lugeda Financial Times, Washington Post ja Le Monde, kui ka see, et haritud inimene tunneb huvi kõige ümbritseva vastu. Uudishimu, see iga matkaja lahutamatu kaaslane, mis Merit kunagi maha ei jätnud, pani teda uurima riigipeade elu, aga ka liftipoiste tööd, kes meile hotellides ette sattusid. See andis talle tohutu faktilise, aga ka emotsionaalse teadmistepagasi. Ta mitte ainult ei teadnud tuhandeid fakte – ta teadis, kuidas maailm toimib. 

Jüri Luik. Lennart Meri hoiak. – Lennart Meri : rajaleidja = Lennart Meri : the pathfinder. Tallinn, 2009, lk. 208.

“

[---] mu kohustus on maailmale tõestada, et Euroopa säilib üksnes tingimusel, kui säilib Eesti ja tema Balti sõsarate iseseisvus.

Vabariigi Presidendi kõne Tartu Ülikooli aulas 14. mail 1996.

Mida väiksem riik, seda enam on tema sisepoliitika, majanduspoliitika, põhiseaduslikud institutsioonid sõltuvad tõhusast ja realistlikust välispoliitikast

Vabariigi Presidendi kõne Riigikogu VIII koosseisu avaistungil 14. septembril 1998.

Väikerahvaste säilitamine ja areng on Euroopa tuleviku võtmeküsimus. Euroopa vajab väikerahvaid niisama palju, kui meie vajame Euroopat. Sest Euroopa jõud pole ta suurus – Euroopa jõu tagab ta mitmekesisus. 

Väikerahvaste roll Euroopa Liidus. Vabariigi Presidendi kõne Turu Ülikoolis 25. mail 2000.

“

Suurriikidel on suuremad kohustused, väikeriikidel suuremad võimalused. See ei ole vastuolu, see on tasakaal.

Vabariigi Presidendi kõne ÜRO peaassamblee 48. istungjärgul New Yorgis 30. septembril 1993.

Armsad kaasmaalased, armsad partnerid Põhjas ja Lõunas, Idas ja Läänes! Seitsmekümne kuue aasta eest väljakuulutatud Eesti Vabariik alustab oma ajaloo uut peatükki: Eestis ei ole enam võõrvägesid. 

See päev on käes! 

Vabariigi Presidendi kõne Vene sõjaväe lahkumise puhul Maarjamäel 31. augustil 1994.

Lennart Meri ilusaim sümboolne žest oli aga keeldumine vahuveinist enne, kui viimane Nõukogude sõdur pole Eestist lahkunud. 

Mart Nutt. Mary Lennart. – Lennart Meri : rajaleidja = Lennart Meri : the pathfinder. Tallinn, 2009, lk. 187.

Julgeolek ja siht liituda NATOga

Julgeolek, mu sõbrad, on kallis kaup. Julgeoleku puudumine on veel kallim kaup.  

Vabariigi Presidendi kõne võidupäeval Pärnus 23. juunil 2001. 

VPK

Julgeolek on demokraatlikus maailmas jagamatu, kuivõrd demokraatlikel riikidel on ühine vundament – nende ühised demokraatlikud printsiibid –, ja ühisele vundamendile rajatud hoonel on ühine katus. 

Vabariigi Presidendi kõne St. Galleni julgeolekupoliitilisel foorumil 25. jaanuaril 1995.

Esiteks: NATO on laienenud varem ja laieneb nüüdki, järelikult laieneb ta ka tulevikus. Teiseks: Eesti ja Baltimaad ei erine oma valmisolekus ega võimes NATOsse astuda oluliselt neist kolmest Ida-Euroopa riigist, kes praegu on määratud uuteks liikmeteks saama. Ja kolmandaks: suurim takistus Eesti ja Balti riikide NATOsse astumise püüdlustele ei asu mitte Moskvas, vaid Läänes. 

Vabariigi Presidendi kõne Oxfordi Ülikooli Püha Antoniuse kolledžis 27. veebruaril 1998.

President Meri ei jätnud kasutamata ühtegi võimalust, et kohtuda Eestit väisavate NATO riikide kõrgete sõjaväelastega ja esitada järjekindlalt oma sõnum Eesti soovist NATOga liituda ning vajadusest saada NATOlt selge liitumisperspektiiv. Tema külalisteks Kadriorus ja suveresidentsis Paslepas olid nii NATO Euroopa vägede ülemjuhatajad kindralid Wesley Clark ja Joseph Ralston, NATO Euroopa vägede ülemjuhataja asetäitja kindral Jeremy Mackenzie kui ka USA Euroopa vägede ülemjuhataja asetäitja kindral James Jamerson, NATO Sõjalise Komitee esimehed kindral Klaus Naumann ja admiral Guido Venturoni, aga ka NATO peasekretärid Manfred Wörner, Javier Solana ja lord Robertson. [---] Ilmselt kunagi ei unusta ükski neist kõrgetest külalistest, kes küllap olid Paslepa poole sõites kirunud nii pikka teed kui ka kõiki selle konarusi, neid vahetuid ja huvitavaid vestlusi Lennart Meriga mereäärse suveresidentsi terrassil loojuva päikese taustal. Kas need mängisid just suurt rolli Eesti NATOsse saamisel, on iseküsimus, ent vaieldamatult eristasid need külaliste jaoks Eesti enamikust teistest NATO liikmesust taotlevatest riikidest, kuhu NATO väejuhid oma järjestikustel visiitidel sattusid. 

Presidendi Kantselei kaitsepoliitika nõunik 1996‒2002 Mari Tomingas. President Lennart Meri tegevus Eesti NATOsse viimisel. – Eesti NATO lugu 1991‒2004. Tallinn, 2014, lk. 54.

1999. aasta suvel kutsuti meid [Strobe] Talbottiga Mere külalisena päeva veetma Eesti presidendi suveresidentsis Paslepas, Läänemere kaldal. See oli nii meeldejääv kogemus, et kõik sealviibinud mäletavad seda usutavasti tänini. 

Päev möödus saunas käies, Läänemeres ujudes ja varaste hommikutundideni poliitikast vesteldes – vaevalt saab seda võrrelda tavapärase jäiga ja ametliku diplomaatilise suhtlemisega. 

Õhtul istusime koos Lennarti ja tema meeskonnaga [välisminister Toomas Hendrik Ilves, kaitseminister Jüri Luik] söögilaua taga, taustaks imetlusväärne meri ja taevas. 

Ronald D. Asmus. Mälestuskilde Lennart Merest ja NATO laienemisest. Diplomaatia erinumber, märts 2006, nr. 31. Ronald D. Asmus oli Ameerika Ühendriikide diplomaat, kes aitas kaasa NATO laienemisele.

Euroopa Liit

Selle uue peatüki sisuks on Euroopa tagasitulek Läänemere kallastele. Mitte Eesti tagasitulek Euroopasse, sest Eesti ei ole Euroopast kunagi lahkunud. Eesti on olnud truu ja tugev, Euroopa oli see, kes paljude tegurite toimel oli truudusetu ja nõrk. Sellel Euroopa tagasitulekul Läänemere äärde on ka oma nimi: Euroopa Liidu laienemine Eestisse, NATO liidu laienemine Eestisse. Need kaks eesmärki on olnud Eesti viimase kümne aasta sisuks ning meie rahvas võib olla uhke, et oleme kiirel sammul nende eesmärkide poole astumas. 

Vabariigi Presidendi kõne Saksamaa Liitvabariigi presidendi pidulikul õhtusöögil Bellevues 7. novembril 2000.

Euroopa Nõukogu

Integreerumine Euroopasse ei tähenda lahustumist Euroopasse. Euroopa ühtsuse pöördkülg, õigemini tema eeldus on just nimelt Euroopa mitmekesisus. 

Vabariigi Presidendi kõne Eesti vastuvõtmisel Euroopa Nõukogu liikmeks 13. mail 1993.

Presidendina ÜROs

Kolm aastat tagasi, CSCE konverentsi aegu ma käisin New Yorgis välisministrina, kellele konverentsisaali astumine oli keelatud. Televisiooniajakirjanikud intervjueerisid mind juhuslikult siinsamas ÜRO peahoone ees. Ütlesin neile, et järgmisel korral tulen siia Eesti lipu heiskamisel. Ajakirjanikud ei varjanud oma viisakat kaastunnet ja soovi intervjuud kiiremini lõpetada. Kas nad püüdsidki seda ebarealistlikku intervjuud televisiooniprogrammis esitada? Aasta hiljem, septembris 1991, jälgisin Eesti lipu heiskamist ÜRO lipuvardasse ja mõtlesin, et sellega on mu töö lõpetatud. Aga kui ma täna teie ees seisan ja mind teiste hulgas võib-olla juba kolmandat korda kuulavad needsamad kaastundlikud ajakirjanikud, siis tean, et mu töö Eesti Vabariigi esimese sõjajärgse demokraatlikult valitud presidendina alles algab. 

Vabariigi Presidendi kõne Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peaassamblee 48. istungjärgul New Yorgis 30. septembril 1993.

Suhted Ameerika Ühendriikidega

Ernst Jaaksoni kaudu – ja seda rõhutas just viitsepresident Gore – on Eesti ja Ühendriikide vahekord saavutanud sümboli, mis väga täpselt annab edasi seda erilist, mis valitseb kahe riigi – ühe väga väikese ja ühe väga suure riigi vahel. See eriline side toetub nendele ühistele väärtustele, mis on riikidel, kes ehitavad üles demokraatlikku ühiskonda. Sellega ühenduses tahaksin teile meenutada, et jaanuaris 1992 võtsime Tallinnas vastu Dan Quayle’i, möödunud aasta juulis oli meil suurepärane kohtumine Ühendriikide presidendi Bill Clintoniga Riias. 

Vabariigi Presidendi kõne Raekoja platsil 13. märtsil 1995.

President Bush otsustas toetada meid ja taastada diplomaatide vastastikune vahetamine Eestiga. Jätkem raudselt meelde, et Ameerika Ühendriigid ei tarvitsenud tunnustada meid 1991, sest nad ei olnud kunagi lakanud tunnustamast Eesti Vabariiki, kui olime okupeeritud Nõukogude Liidu poolt. President Bushi tegevus vallandas sündmused, mis lõppkokkuvõttes viisid meid NATO ja Euroopa Liidu liikmeskonda. 

Olen kohanud paljusid riigijuhte, kuid keegi ei olnud nii hoolitsevalt sõbralik kui vanem president Bush. Ta nautis silmanähtavalt vestlusi kõikvõimalikel ainetel ja haaras endasse teadmisi Balti riikide kohta. Tuntud lugu Bushi gloobusega oli temale üpris iseloomulik. President on osav kalamees ja armastab lõhepüüki. Ta tahtis teada häid püügikohti ja ma tegin pliiatsiga ristikese paika, kust olin välja tõmmanud oma suurima lõhe. Ta oli sellest vaimustatud. 

Meri : riigimehena oli George Bush hoolivalt sõbralik / intervjueerinud Anneli Ammas. Eesti Päevaleht, 7. veebruar 2005.

Enne Hillary Clintoni külaskäiku saabub Kadriorgu üle kümne Ameerika turvamehe. Nad kontrollivad lossi üle ja määravad presidendiproua täpse liikumistee. Sellest ei tohi kriipsugi kõrvale kalduda! Kui Hillary saabub, haarab Lennart tal käest kinni ja kaob padavai oma kabinetti. Ukse snepper klõpsatab lukku. Jahmunud turvamehed jäävad ukse taha.

Meie Lennart. Tallinn : Tänapäev, 1999, lk. 86.

President ja ajakirjandus

“

Lennartile meeldis tõesti Eesti president olla. Ja ta oli hea president. Mu sõber sai oma maa näoks selle kujunemisaastail – just nii, nagu ta oli planeerinud.

Priit Vesilind. Oma maa nägu. – Lennart Meri : rajaleidja = Lennart Meri : the pathfinder. Tallinn, 2009, lk. 112.

“

USA diplomaat Strobe Talbott: Lennart Meri oli nagu vana prohvet, kes oma riiki tõotatud maale tüürib.

Lennart 90. Eesti on tugev, vastupidav ja sihikindel – just nagu selle ümber kujundanud president. Eesti Päevaleht, 29. märts 2019.