Riigimees
Eellugu
Mihkel Mutt. Lennartiga Mongoolias. – Lennart Meri : rajaleidja = Lennart Meri : the pathfinder. Tallinn, 2009, lk. 255.Sest kuigi Lennart oli alles „vana“ Lennart, veel viimseid aastaid reisi- ja kirjamees, boheemlik kultuurihiiglane, sai temast juba mõne aasta pärast „uus“ Lennart, oma rahva jaoks peaaegu vanatestamentlikeis mõõtmeis tegelane. Kelle kõige suurem mure ja hool oli alati selle pärast, kuidas väike rahvas võiks suurte keskel ka oma häält kuuldavale tuua, oma versiooni ajaloost tähelepanu väärival viisil esitada ja seekaudu ka ise ajaloos osaleda.
1987. aasta veebruaris avalikustati Moskva otsus uute fosforiidikaevanduste rajamise kohta Eestis. Algas laiaulatuslik protestiliikumine kaevanduste rajamise vastu, nn fosforiidisõda. Ka Lennart Meri osales selles. Ajakirjas Eesti Kommunist avaldati tema artikkel, kus ta kirjeldas fosforiidi kaevandamise negatiivset mõju Eestile. Artikkel ilmus ka üleliidulises ajalehes Literaturnaja Gazeta.
Loe
Pühapäevaleht, 12. september 1992.Sellest peale, kui algas fosforiidisõda, olen muutunud professionaalseks poliitikuks.
1980. aastatel tegutses Lennart Meri Eesti Muinsuskaitse Seltsis.
Varje Sootak. Muinsuskaitse taastas muinsuste muinsust – iseseisvat Eestit. Universitas Tartuensis : UT : Tartu Ülikooli ajakiri, 2013, nr. 4.EMS-i volikogu liikme Lennart Meri arvates tuli tõlgendada muinsuskaitset avaralt – muinsus on kõik, millele on peale hinganud kõikvõimas aeg, see on meie ühismälu.
1.‒2. aprillil 1988. aastal toimus loominguliste liitude juhatuste ühispleenum, kus esines kõnega ka Lennart Meri. Tema kõne „Kas eestlastel on lootusi?“ keskendus eesti rahva edasikestmisele.
Kõne Eesti NSV loominguliste liitude ühispleenumil Toompeal 2. aprillil 1988.Eesti ei ole suur ega väike. Ta on meile paras, ja paremat meil ei ole.
Loe
Kuula
Eesti Kongress
24. veebruaril – 1. märtsil 1990. aastal toimusid Eesti Kongressi valimised. Kongressi koosseisu valiti 499 delegaati, sealhulgas Lennart Meri.