Liikuge põhisisu juurde
Üks Meri kõik

Riigimees

Eellugu

Sest kuigi Lennart oli alles „vana“ Lennart, veel viimseid aastaid reisi- ja kirjamees, boheemlik kultuurihiiglane, sai temast juba mõne aasta pärast „uus“ Lennart, oma rahva jaoks peaaegu vanatestamentlikeis mõõtmeis tegelane. Kelle kõige suurem mure ja hool oli alati selle pärast, kuidas väike rahvas võiks suurte keskel ka oma häält kuuldavale tuua, oma versiooni ajaloost tähelepanu väärival viisil esitada ja seekaudu ka ise ajaloos osaleda.

Mihkel Mutt. Lennartiga Mongoolias. – Lennart Meri : rajaleidja = Lennart Meri : the pathfinder. Tallinn, 2009, lk. 255.
Lennart Meri raamatukogude teadusseminaril
Lennart Meri raamatukogude teadusseminaril Lahemaal, 1984. Foto: T. Malsroos. Eesti Rahvusraamatukogu fotoarhiiv


1987. aasta veebruaris avalikustati Moskva otsus uute fosforiidikaevanduste rajamise kohta Eestis. Algas laiaulatuslik protestiliikumine kaevanduste rajamise vastu, nn fosforiidisõda. Ka Lennart Meri osales selles. Ajakirjas Eesti Kommunist avaldati tema artikkel, kus ta kirjeldas fosforiidi kaevandamise negatiivset mõju Eestile. Artikkel ilmus ka üleliidulises ajalehes Literaturnaja Gazeta.

Sellest peale, kui algas fosforiidisõda, olen muutunud professionaalseks poliitikuks.

Pühapäevaleht, 12. september 1992.

1980. aastatel tegutses Lennart Meri Eesti Muinsuskaitse Seltsis.

EMS-i volikogu liikme Lennart Meri arvates tuli tõlgendada muinsuskaitset avaralt – muinsus on kõik, millele on peale hinganud kõikvõimas aeg, see on meie ühismälu.

Varje Sootak. Muinsuskaitse taastas muinsuste muinsust – iseseisvat Eestit. Universitas Tartuensis : UT : Tartu Ülikooli ajakiri, 2013, nr. 4.

1.‒2. aprillil 1988. aastal toimus loominguliste liitude juhatuste ühispleenum, kus esines kõnega ka Lennart Meri. Tema kõne „Kas eestlastel on lootusi?“ keskendus eesti rahva edasikestmisele.

Eesti ei ole suur ega väike. Ta on meile paras, ja paremat meil ei ole.

Kõne Eesti NSV loominguliste liitude ühispleenumil Toompeal 2. aprillil 1988.

Eesti Kongress

24. veebruaril – 1. märtsil 1990. aastal toimusid Eesti Kongressi valimised. Kongressi koosseisu valiti 499 delegaati, sealhulgas Lennart Meri.